Harju Elekter 50 - mitme inimpõlve jagu kogemusi

Harju Elekter tähistab tänavu ümmargust 50. sünnipäeva. Kuigi ettevõte sai oma nime 1983. aastal ning see registreeriti Eesti äriregistris 1993. aastal, on firma näinud erinevaid riigikordi ja ettevõtlusvorme mitme inimpõlve jagu. 

Igatahes Harju KEK-i (kooperatiivne ehitusettevõte) all 1968. aastal elektrikaablit tootma hakates – sest mujalt polnud seda defitsiitset kaupa lihtsalt saada – ei julgenud arvatavasti keegi ette näha, et poole sajandi pärast on allasutusest kasvanud võimas, 100 miljoni eurose käibega kontsern, kellel tütarettevõtted lisaks Eestile nii Rootsis, Soomes kui ka Leedus.

Sama kaua ehk 50 aastat on Harju Elektris töötanud ka ettevõtte nõukogu esimees Endel Palla (76), kes ütleb, et tagasi vaadates on eraldi märkimisväärt saavutus, et ettevõte pole olnud poole sajandi jooksul mitte kordagi kahjumis ning et täna võetakse suund juba 200 miljonilise käibe peale. Ettevõtte karjääriredelil kõik etapid läbi käinud Palla alustas elektriseadmete tootmisjuhina, kuhu teda vend Hans Palla ja elelektrifitseerimise juht Sulev Kivimäe tööle kutsusid. Tähelepanuväärse sihikindlusega tõusis noor insener Harju Elektri juhatuse esimeheks ning varsti pärast ettevõtte noteerimist Tallinna börsil (1997) sai temast nõukogu esimees (1999).

Eraisikuna kuulub talle ligi 7% ettevõtte aktsiatest. Kõhklematult ütleb mees, et tema kindel soov on Eesti kapitalil ettevõtet edasi arendada ning teha kõik selleks, et edukat ja tihti ka aktsionäre heldelt meeles pidavat firmat ei müüdaks maha maailma suurtele tegijatele. „Et me jätkaks iseseisvana ja et Harju Elektrit ei müüdaks maha finantsinvestorile, kellele on oluline vaid raha, mitte ettevõtte ja inimeste areng,” rõhutas Palla. Usk ettevõttesse on mehel tõepoolest vankumatu. Alles eelmisel aastal investeeris Palla firma aktsiatesse ligi veerand miljonit eurot ehk mees on reinvesteerinud pea kõik ettevõttest saadud dividendid.

Palla toob välja mitmeid sõlmpunkte ettevõtte ajaloos, mis kõik mängisid olulist rolli selle edukuses. Kui nii võtta, siis alustati sisuliselt juba sügaval Nõukogude liidu ajal ettevõttes kapitalismi juurutamisega – algul küll naturaalmajanduse korras, kus ettevõtte toodetud kaablit sai vahetada teiste ehitusmaterjalide vastu. Peagi hakati juba mõtlema sellele, kuidas Keila tehasesse meelitada parimaid insenere ning seepärast registreeriti tootmine „erikonstrueerimistööde ettevõtte” nimetuse alla, kus sai lubada töötajatele kõrgemaid palku. 

Eesti taasiseseisvumise ajal, 1991. aastal oli Palla sõnul küll šokk suur, kui Nõukogude liidu kaubavahetus ära kukkus, aga ka siin oli toimetatud ettenägelikult. „Meid päästis see, et olime paar aastat varem saanud väliskaubanduse litsentsi, mida oli kogu Nõukogude Liidus ehk kümnel ettevõttel. See tähendas luba otse Soomega suhelda ja televiisori kaudu õpitud soome keelega me seda ka tegime. Sinna eksporditud kauba vastu saime valuutat, mida kasutasime seadmete ja kõige muu vajaliku ostuks. Valuuta hoidmiseks õnnestus meil avada valuutaarve ehk võimalus hoida raha Soome pangas,” kirjeldas Palla õigete valikute tegemisi. 

Järgnes aktiivne väliskapitali kaasamise periood. Edukat koostööd tehti Nokia, ABB ja Glamoxiga. Kahjumit vältides on üle elatud ka raskemaid aegu, mil tuli minna üle neljapäevasele töönädalale ja ettevõtte töötajad nõustusid palga vähendamisega, kuid siis hakkas taas jõuline laienemine ning 2017. aastal osteti Harju Elektri kontserni neli uut firmat.

Nii on Harju Elekter läbi viie aastakümne kasvanud tuntud ja tunnustatud kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootjaks Läänemere regioonis, pakkudes oma klientidele ja koostööpartneritele jätkuvalt toimivaid elektrilahendusi. Kontserni kuulub 12 ettevõtet Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.